2 pages

Estonian

Uudiskiri

DIRECTORATE-GENERAL-FOR-AGRICULTURE-AND-RURAL-DEVELOPMENT-EUROPEAN-COMMISSION - Directorate-General For Agriculture And Rural Development European Commission

Le téléchargement nécessite un accès à la bibliothèque YouScribe
Tout savoir sur nos offres

2 pages

Estonian

Le téléchargement nécessite un accès à la bibliothèque YouScribe
Tout savoir sur nos offres

A propos
Informations
Extrait

Description

ISSN 1830-2106Nr 74 > infolehe 2005 [ET]Euroopa KomisjonPõllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraatUudiskiriÜPP lihtsustamine2003. ja 2004. aastal läbiviidud reformid lihtsustavad ÜPP-d mitmeti. Põllu- Mõistagi ei ole ÜPP tugiskeemide läbivaatamine ainus viis, majanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer Boel on prioriteete säili- kuidas asju lihtsustada. Komisjoni “Parema regulatsiooni” al-tades kärpinud seaduste arvukust ja vähendanud bürokraatiat. Tuleval sügisel gatuse huvides leidub põhjusi, et minna kaugemale kui ÜPP esitab ta EL-i Nõukogule aruande ÜPP lihtsustamisest. ÜPP lihtsustamise aru- struktuurid ja uurida lähemalt ÜPP haldamist.andes pakutud lahendused ei piirdu vaid tugiskeemidega.Paljudele tähendab ÜPP keerukaid reegleid ja regulatsioone. Hiljutised ÜPP reformid lihtsustavad kahtlemata nii põllumees- Põllumajandusvaldkonna seadusandlus on ühtlaselt kasvanud te kui ka administraatorite elu, isegi kui mõnel juhul võivad juba ligemale nelikümmend aastat ja on nüüdseks EL-i seadus-üleminekuperioodil tekkida mõned lisaprobleemid. Tänu üht-andluse olulisim osa. Paljudel juhtudel on reeglite taga mõis-sele maksesüsteemile ei pea põllumehed täitma enam nii palju tuspärased põhjused – teatud piires on keerukus vältimatu, formulare. Enamik otsesest abist põllumeestele on koondatud sest ÜPP peab arvestama tohutu hulga erinevate tingimustega ühtsesse farmide maksesüsteemi, ja see vähendab automaat-EL-is.

Sujets

Common Agricultural Policy

Rural development

Periodical publication

Informations

Publié par	DIRECTORATE-GENERAL-FOR-AGRICULTURE-AND-RURAL-DEVELOPMENT-EUROPEAN-COMMISSION
Nombre de lectures	26
Langue	Estonian

Extrait

Euroopa Komisjon

Statistilisel aastaraamatul on ehk kuivavõitu pealkiri, kuid see ülevaade on nii-öelda kohustuslik kirjandus kõigile EL-i põllumajandustanalüüsivateleinimestele.Muidugioleksparim, kui seda saaks lugeda koos Komisjoni EL-i põllumajanduse olukorra aastaaruandega. Nii või naa – aastaraamatu eesmärk on kõige värskema erinevatest allikatest pärineva statistilise ja majandusliku info kättesaadavaks muutmine.

Põllumajanduse peadirektoraat on oma veebilehel avaldanud materjali “ELi põllumajandus – statistiline ja majanduslik teave 2004”. See on igaaastase ülevaate värskeim väljaanne, mis hõlmab laia teemaderingi – põllumajandu se majanduslik hetkeseis, põllumajandusettevõtete struktuur, kaubandus, turud, ﬁnantsküsimused ja maaelu areng. Esmakordselt sisaldab see ka hul galiselt infot 25 liikmesriigi põllumajanduse kohta.

ISSN 18302106

Nr 74 > infolehe 2005 [ET]

ÜPP lihtsustamine

Põllumajandusaasta 2004 statistika

Voliniku sõnul on aeg, mille põllumehed kulutavad blankettide täitmisele, tegeliku töö tegemiseks kaotatud aeg. Kui suudame vähendada asjaajamistööd, mida põllumehed ja põllumajan-dusettevõtted peavad tegema, siis on võit konkurentsivõime ja töövõimaluste osas ilmne.

Hiljutised ÜPP reformid lihtsustavad kahtlemata nii põllumees-te kui ka administraatorite elu, isegi kui mõnel juhul võivad üleminekuperioodil tekkida mõned lisaprobleemid. Tänu üht-sele maksesüsteemile ei pea põllumehed täitma enam nii palju formulare. Enamik otsesest abist põllumeestele on koondatud ühtsesse farmide maksesüsteemi, ja see vähendab automaat-selt ka paberitööd.

Uudiskiri

2003. ja 2004. aastal läbiviidud reformid lihtsustavad ÜPPd mitmeti.Põllu majanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer Boel on prioriteete säili tades kärpinud seaduste arvukust ja vähendanud bürokraatiat. Tuleval sügisel esitab ta ELi Nõukogule aruande ÜPP lihtsustamisest. ÜPP lihtsustamise aru andes pakutud lahendused ei piirdu vaid tugiskeemidega.

Lõpetuseks sooviks pr Fischer Boel näha sellist ÜPP-d, mis “siis-ki kajastab Euroopa tegelikku majanduslikku ja keskkonna-alast keerukust, kuid on hüljanud kogu tarbetu bürokraatliku koorma”.

Volinik rõhutab, et ÜPP lihtsustamine ei ole mitte üksnes Ko-misjoni ülesanne. Liikmesriigid etendavad ÜPP kohandamisel ja administreerimisel põhilist rolli. Seega on ülimalt oluline, et nad ka lihtsustamisprotsessis täieõiguslikult osaleksid. Nad võiksid seda teha kahel põhitasandil: algatada reforme, mis ei too endaga kaasa erilisi administra-tiivseid korraldusi ega erandeid kehtestada selgusel ja lihtsusel põhinevad riiklikult harmo-niseeritud ja rakendatavad reeglid

Paljudele tähendab ÜPP keerukaid reegleid ja regulatsioone. Põllumajandusvaldkonna seadusandlus on ühtlaselt kasvanud juba ligemale nelikümmend aastat ja on nüüdseks EL-i seadus-andluse olulisim osa. Paljudel juhtudel on reeglite taga mõis-tuspärased põhjused – teatud piires on keerukus vältimatu, sest ÜPP peab arvestama tohutu hulga erinevate tingimustega EL-is. Ja loomulikult tuleb märkimisväärseid summasid maksu-maksjate rahast hallata hoolikalt ja vastutustundlikult.

Andmete konteksti paigutamiseks on aastaraamatus sissejuhatus – “Põllumajandusaasta 2004”. Selles antakse ülevaadeturultoimuvatestarengutest,globaalsetestmajandus-ja kaubandustingimustest, olulisimatest sündmustest ja klimaatilistest tingimustest – kõik need mõjutavad ju lõpptulemusi. Andmetes kajastuvad ka sellised faktorid nagu tootmiskulud, samuti käsitletakse põllumajandusettevõtete arengut.

Kuigi Põllumajanduse peadirektoraat on Komisjonis olnud regulatsioonide lihtsustamise eestseisja, jätkub ikkagi veel arenguruumi. Näiteks tuleks vabaneda aegunud seadustest ja kehtestada ühtsed reeglid, kuidas ÜPP erinevates piirkonda-des sarnaseid küsimusi lahendada – selle asemel, et rakendada määratul hulgal individuaalseid reeglistikke.

Selle positiivseks tulemiks oleksid lihtsamini mõistetavad ja järgitavad reeglid –vähem kulukad nii põllumeestele kui admi-nistraatoritele ning palju läbipaistvamad ja arusaadavamad ka ÜPP tarbijatele ja maksumaksjatele. Kõik see suurendaks de-mokraatlikku legitiimsust ja pikaajalist jätkusuutlikkust.

Teave on üldiselt koondatud teemade kaupa, ent aastaraamat pakub ka märkimisväärset kogumit rahvuslikesse ja regionaalsetessegi kategooriatesse jagatud andmeid.

Mõistagi ei ole ÜPP tugiskeemide läbivaatamine ainus viis, kuidas asju lihtsustada. Komisjoni “Parema regulatsiooni” al-gatuse huvides leidub põhjusi, et minna kaugemale kui ÜPP struktuurid ja uurida lähemalt ÜPP haldamist.

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

2004. aasta üldpilt näitab, et põllukultuuride tootmi-ne on suurenenud ja karjakasvatuslik tootmine taas-

Kuid pr Fischer Boel vaatab kaugemale tulevikku – Saksamaa Bundestagi föderaalliberaalide (FDP) fraktsiooni 4. aprillil 2005 Münsteris korraldatud põllumajanduskonverentsil kirjeldatu kohaselt hakkab tulevikus kõikidele põllumajandustoodetele kehtima üks režiim.

Loogiline samm on vähendada ühisturu organisatsioonilist reglementeeritust – interventsioonide harmoniseerimis-reeglid, turutoetuse meetmed, impordikvoodid, ekspordi- ja tootmishüvitised ja aruandlusandmed. See protsess on juba alanud – Põllumajanduse peadirektoraadi uus struktuur väl-jendab seda selgelt.

tunud (mõnel juhul stabiliseerunud) ning et see on kaasa toonud eluskarja-toodete soodsad hinnad ja põllukultuuride hindade alanemise. Kulude kasvu ar-vestades tõusis põllumajanduse sissetulek reaalselt EL-is tervikuna 3,3%.

Uudised lühidalt

Volinik lubab kaasajastada suhkrurežiimi vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ettekir jutustele

Komisjon ei ole nõus WTO apellatsioonikomisjoni hiljutise otsusega, mis tulenes Austraalia, Brasiilia ja Taimaa algatusest EL suhkrurežiimi teatud aspektide vastu. Sellegipoolest ei muuda see Komisjoni plaane esitada sel suvel ettepanekuid suhkrurežiimi oluliseks muutmiseks.

Vaidlustajad kaebasid kahe ELi suhkruekspordi liigi üle, mille subsideerimine olevat vastuolus WTO leppega. WTO 28. aprillil tehtud ettekirjutuses leitakse, et “Csuhkru” eksporti toetatakse mitmeti subsideeritud A ja Bkvoodi toodangu subsiidiumide arvel. Teiseks on WTO määranud, et EL peab veelgi vähendama eksporditoetusi, sest ELi suhkrueksport on mahult võrdne impordiga Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidest ning Indiast.

Hoolimata vaidlustest WTOga on Komisjon algatanud arutelu suhkrurežiimi reformimise üle, soovides muuta ELi suhkrusektori ka ÜPP reformi eesmärkidest juhinduvalt konkurentsivõimelisemaks. Komisjoni möödunud aasta juulis avaldatud reformikava sisuga saab tutvuda aadressil:

http://europa.eu.int/comm/agriculture/capreform/sugarprop_en.pdf

22. juunil avalikustatavates reformiettepanekutes järgitakse WTO ettekirjutusi, kuid arvestatakse ka nii ELi kui Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide suhkrutootjate ja tarbijate põhjendatud huvidega.

Uute liikmesriikide üleliigsete suhkruvarude likvideerimine

Komisjon otsib lahendust viie uue liikmesriigi üleliigsete suhkruvarude probleemile. Et anda asjaomastele ettevõtetele ja ametivõimudele rohkem aega, on varude hävitamise tähtaeg edasi lükatud 30. novembrile.

Enne laienemist 2004. aasta mais – nii, nagu eelmistegi laienemiste ajal – pidid liikmesriigid rakendama abinõusid, et ei koguneks spekulatiivseid suhkruvarusid (mis võimaldaksid lõigata vaheltkasu, sest ELi suhkruhinnad ületavad maailma suhkruhindu kolmekordselt). Sellest hoolimata kuhjusid suhkruvarud Eestis, Küprosel, Lätis, Maltal ja Slovakkias.

Need varud tuleb likvideerida, töödeldes need kas loomatoiduks või biokütuseks või eksportida neid ilma ekspordihüvitiseta.

Statistiline aruanne on koostatud Eurostati andmete põhjal ning Põllumajanduse ja Maaelu Arengu peadirektoraadi and-mete alusel. Selle võib leida Internetist aadressil:

http://europa.eu.int/comm/agriculture/agrista/2004/ table_en/index.htm

Lisatoetus ELi banaanitootjaile

1 4. mail kiitis Komisjon heaks määrustiku ELi banaanitootjate lisatoetuse osas. Baassumma on 281 eurot tonni korjatud ja turustatud banaanide kohta. Võttes arvesse nende 2004. aasta raskeid tootmis ja turustamistingimusi, jagatakse lisatoetust Martinique’i ja Guadeloupe tootjatele (vastavalt 782 eurot ja 818 eurot tonni kohta). Lisatoetusraha „ümbrik“ sisaldab 24,1 miljonit eurot – lisaks üldisele 211 miljoni suurusele kompensatsioonitoetusele.

Põllumajanduse peadirektoraat sai küproslasest direktori

Küprose põllumajanduse, loodusvarade ja keskkonnaministeeriumi ELi divisjoni direktor dr Antonis Constantinou kinnitati 20. aprillil ELi Põllumajanduse peadirektoraadi uue, mitme liikmesriigi maaelu arengu programmidega tegeleva osakonna (E.II) direktoriks. Ta peaks tööle asuma 16. juulil 2005 – eeldusel, et kõik administratiivsed formaalsused on selleks ajaks täidetud. Uuel direktoril on lisaks suurtele kogemustele poliitika kujundamise ja rakendamise vallas ka märkimisväärsed põllumajandusalased teadmised. Ta oli tihedalt seotud Küprose ettevalmistustega ELi liikmesriigiks saamisel, kaasa arvatud Küprose maaelu arengu plaani koostamine aastateks 2004–2006.

Publikatsioonid

Huvipakkuvat Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebilehel

„MAP“ (Monitoring Agritrade Policy – Põllumajandus ja kaubanduspoliitika seire) – igas kvartalis ilmuv päevakajaliste põllumajandus ja kaubandusteemade ning vastava poliitika põhjalikku analüüsi sisaldav infoleht:

http://europa.eu.int/comm/agriculture/publi/map/index_en.htm

Tervise ja Tarbijakaitse peadirektoraadi (SANCO) uudised

SANCO on loonud uue teabeteenuse „Tervise ja tarbijate euudised“. Lugege e uudiseid ja/või tellige endale regulaarne infoleht:

http://europa.eu.int/comm/dgs/health_consumer/dyna/enews/index.cfm

1 ( )EL-is toodetakse banaane Hispaania (Kanaari saared), Prantsusmaal (Martinique ja Guadeloupe), Portugalis (peamiselt Madeiral), Kreekas (peamiselt Kreetal) ja Küprosel.

Euroopa Komisjon Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat Toimetaja: Eugène Leguen de Lacroix, Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat. Käesolev väljaanne ei väljenda komisjoni ametlikku seisukohta. Lisateave: Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, rue de la Loi 200, B-1049 Brüssel. Tel (32-2) 29-91111. Teleks: COMEU B 21877. Internet: http://europa.eu.int/comm/agriculture/index_en.htm Trükitud ümbertöödeldud paberile

Tekst on koostatud 27. mail 2005

KF-AA-05-004-ET-C